Heltermaa kästöömaja asub endises kõrtsihoones.

Heltermaa kõrts

Heltermaa sadamas laevalt maha sõites paremale jääv kivist vana hoone on endine kõrts-teemaja. Kõrts oli endistel aegadel joogi- ja söögimaja ning samas ka ümbruskonna elanike kooskäimis- ja ajaviitekoht, mis täitis muuhulgas võõrastemaja ja mõnikord ka postijaama ülesandeid. Hoone osaks oli enamasti ka hobusetall, kus teeliste hobused said puhata. Kõrtside asukohtadeks valiti rahvarikkad kohad, ehitati neid linnadesse, asulatesse, küladesse, maanteede äärde, kihelkonnakirikute külje alla ning mere-, jõe- ja järvesadamate juurde.

Linnades oli kõrtsipidamise eesõigus lesknaistel ja vaeslastel, maal aga olid kõrtsiomanikeks mõisnikud. Kuna kõrtsid paiknesid peamiste liiklussoonte lähistel andis see mõisnikele hea võimaluse suurendada mõisa sissetulekuid läbi viina ja õllemüügi. Alates 1646. aastast oli viinapõletamine muudetud mõisnike monopoliks. Kuni 1766. aastani müüdi kõrtsides enamasti õlut ja viina põletati vaid mõisate omatarbeks, kuid Vene turu avanedes 18. sajandi teisel poolel muutus viina põletamine massiliseks.

Hiiumaa vanad kõrtsid, mis olid enamalt jaolt ehitatud kivihoonetena olid esmalt reisijate teenindamiseks, kuid ka muudeks majanduslikeks vajadusteks. Nii hoiti näiteks kõrtsides talupoegadelt kogutud vilja ning muid andameid kuni need laevaga minema viidi ning kõrtsist oli talupoegadel võimalus osta soola, rauakaupa ja muud.

20. sajandi alguses hakkas kõrtside arv järsult vähenema, sest kehtestatud riikliku viinamüügi monopoli tõttu senised kõrtsid suleti või muudeti poodideks, einelaudadeks, seltsimajadeks, teemajadeks vms. Hiidlasest kirjasaatja teateil oli 1906. aastal Hiiumaal alles 4 kõrtsi – Heltermaa, Pasti, Kärdemäe ja Kärdla (Postimees, 09.03.1906).

Heltermaa kõrtsi täpne ehitusaeg ei ole teada, kuid välisilme põhjal otsustades võiks see jääda 18. sajandi teise poolde või 19. sajandi algusesse. Hoones oli ühes osas kõrtsituba ja kaks külalistetuba, teises otsas aga hobusetall. Kahes külalistetoas olid valgeks värvitud puuvoodid ja punase sametiga kaetud tugitoolid, ümber maja olid suitsusoojalõõrid, mille peal voorimehed endid soojendasid.

Kõrts tegutses Heltermaal juba 1807 (andmed Suuremõisa kõrtside arveraamatust).

Kõrts kuulus Soonlepa mõisale ja arvatavad tegutsemisaastad olid 1807-1900. 1900 on kindlasti täpne, sest siis hakkas kehtima "kuivseadus" ja kõrtsid muudeti teemajadeks.

Kõrts kui õlle- ja viinamüügikoht lõpetas siin ilmselt tegevuse Esimese maailmasõja hakul, kui kehtestati kuiv seadus. Igatahes 1920.-1930. aastate kaartidel-plaanidel on märgitud hoone endise kõrtsina. 1927. aastal ilmunud lootsiraamatus märgitakse samuti, et Heltermaa endise kõrtsi, punase katusega valge hoone, juures asub kaev, kust saab head joogivett (Mey, J. 1927, lk 155-156) ja 1939. aastast pärineval kaardil on nimetatud ehitis märgitud hoopis lao või aidahoonena.

1944. aastal, kui Vene väed sisse tulid, sai hoone pommitamisel kannatada ja merepoolne kõrtsiosa (vanal fotol nähtav) hävis, talliosa on tänaseni säilinud.

Hoones alustab 2010 aasta maikuus tegevust Heltermaa käsitöömaja, kus asub erinevate käsitöötoodete kauplus ja saab osa võtta paljudest erinevatest töötubadest.

Teele Saar

Hiiumaa Muuseum

2010