Heltermaa kästöömaja asub endises kõrtsihoones.
Heltermaa kõrts
Heltermaa sadamas laevalt maha sõites paremale jääv kivist vana hoone on endine kõrts-teemaja. Kõrts oli
endistel aegadel joogi- ja söögimaja ning samas ka ümbruskonna elanike
kooskäimis- ja ajaviitekoht, mis täitis muuhulgas võõrastemaja ja
mõnikord ka postijaama ülesandeid. Hoone osaks oli enamasti ka
hobusetall,
kus teeliste hobused said puhata. Kõrtside asukohtadeks valiti
rahvarikkad
kohad, ehitati neid linnadesse, asulatesse, küladesse, maanteede äärde,
kihelkonnakirikute külje alla ning mere-, jõe- ja järvesadamate juurde.
Linnades oli kõrtsipidamise eesõigus
lesknaistel ja vaeslastel, maal aga olid kõrtsiomanikeks mõisnikud.
Kuna kõrtsid paiknesid peamiste liiklussoonte lähistel andis see
mõisnikele
hea võimaluse suurendada mõisa sissetulekuid läbi viina ja õllemüügi.
Alates 1646. aastast oli viinapõletamine muudetud mõisnike monopoliks.
Kuni 1766. aastani müüdi kõrtsides enamasti õlut ja viina põletati
vaid mõisate omatarbeks, kuid Vene turu avanedes 18. sajandi teisel
poolel muutus viina põletamine massiliseks.
Hiiumaa vanad kõrtsid, mis olid enamalt
jaolt ehitatud kivihoonetena olid esmalt reisijate teenindamiseks, kuid
ka muudeks majanduslikeks vajadusteks. Nii hoiti näiteks kõrtsides
talupoegadelt kogutud vilja ning muid andameid kuni need laevaga minema
viidi ning kõrtsist oli talupoegadel võimalus osta soola, rauakaupa
ja muud.
20. sajandi alguses hakkas kõrtside
arv järsult vähenema, sest kehtestatud riikliku viinamüügi monopoli
tõttu senised kõrtsid suleti või muudeti poodideks, einelaudadeks,
seltsimajadeks, teemajadeks vms. Hiidlasest kirjasaatja teateil oli
1906. aastal Hiiumaal alles 4 kõrtsi – Heltermaa, Pasti, Kärdemäe
ja Kärdla (Postimees, 09.03.1906).
Heltermaa kõrtsi täpne ehitusaeg
ei ole teada, kuid välisilme põhjal otsustades võiks see jääda
18. sajandi teise poolde või 19. sajandi algusesse. Hoones oli ühes
osas kõrtsituba ja kaks külalistetuba, teises otsas aga hobusetall.
Kahes külalistetoas olid valgeks värvitud puuvoodid ja punase sametiga
kaetud tugitoolid, ümber maja olid suitsusoojalõõrid, mille peal
voorimehed endid soojendasid.
Kõrts tegutses Heltermaal juba 1807 (andmed Suuremõisa kõrtside arveraamatust).
Kõrts kuulus Soonlepa mõisale ja arvatavad tegutsemisaastad olid
1807-1900. 1900 on kindlasti täpne, sest siis hakkas kehtima
"kuivseadus" ja kõrtsid muudeti teemajadeks.
Kõrts kui õlle- ja viinamüügikoht
lõpetas siin ilmselt tegevuse Esimese maailmasõja hakul, kui kehtestati
kuiv seadus. Igatahes 1920.-1930. aastate kaartidel-plaanidel
on märgitud hoone endise kõrtsina. 1927. aastal ilmunud lootsiraamatus
märgitakse samuti, et Heltermaa endise kõrtsi, punase katusega valge
hoone, juures asub kaev, kust saab head joogivett (Mey, J. 1927,
lk 155-156) ja 1939. aastast pärineval kaardil on nimetatud ehitis
märgitud hoopis lao või aidahoonena.
1944. aastal, kui Vene väed sisse
tulid, sai hoone pommitamisel kannatada ja merepoolne kõrtsiosa (vanal
fotol nähtav) hävis, talliosa on tänaseni säilinud.
Hoones alustab 2010 aasta maikuus
tegevust Heltermaa käsitöömaja, kus asub erinevate käsitöötoodete
kauplus ja saab osa võtta paljudest erinevatest töötubadest.
Teele Saar
Hiiumaa Muuseum
2010
