Heltermaa kõrtsi, küla ja sadama kujunemine
Esmakordselt on Heltermaa nimelist küla (Heltermecky) mainitud 1620. a.
1688.a on küla taas kord nimetatud – Helltermeggi by, lisaks ka talumeest nimega Helterma Anders. Edasi on tükk tühja maad – Heltermaa küla 18. sajandi hingeloenditest ega kaartidelt ei leia.
Tsaariaeg Mellini kaart 1798. aastast ei näita Heltermaal ei sadamat ega asustust (joonis 1).
 Ka 1805/6. a mõõdistatud ja koostatud (tolle aja kohta väga täpne, võrreldes nt Mellini kaardiga) Hiiumaa kaart ei näita Heltermaa kohal mingit asustust (joonis 2).
Ka ei vii sinna Suuremõisast otseteed, vaid sealt möödub Vahtrepa-Sarve tee. Seevastu Vahtrepa sadamakohas on näidatud sild ja kaks hoonet ning küla keskel kõrts. Tollal peeti paadiühendust mandriga Vahtrepa sadama kaudu. Ka talitee kulges sealtkaudu üle Vohi- ja Harilaiu Vormsile ja edasi mandrile.
Seevastu 1824. a mõõdistatud ja 1830. a koostatud Suuremõisa maade atlase, Lepisto küla (Dorf Leppiste) kaart näitab Heltermaa sadamat sillaga (Hafen Helterma) ja kõrtsihoonet (Krug), samuti teed Suuremõisa-Heltermaa vahel, mis kulgeb enam-vähem seal kus tänapäevalgi (joonis 3).
Sadama-ala kuulus tollal Lepisto küla alla, mis hiljem (arvatavasti 1840. aastatel) mõisastati ja likvideeriti. Kui kõrvutada 1824.a kaarti 1922.a kaardiga, kus kõrtsihoone peal, siis on esimesel kõrtsihoone kohe Sarve teeristi kohal, hilisemal kaardil asub hoone aga pigem teeristist sadama pool (joonis 3 ja 4).
Teerist on aga jätkuvalt samas kohas. See võib tähendada, et kivist kõrtsihoone on ehitatud peale 1824.aastat. Aga muidugi võib tegemist olla ka ebatäpsusega 1824.a kaardil.
Sadam võis olla olemas ka enne 1824.a, sest Heltermaa kõrts esineb Suuremõisa arvepidamises juba 1807. a maikuus . Edasine arvepidamine näitab, et kõrtsis müüdi viina kevadest  hilissügiseni, mis viitab sellele, et kõrts oli lahti ainult sel ajal kui meri lahti oli ja paadid käisid. Kuna talvekuudel jätkus viinamüük Vahtrepa kõrtsides (seal oli neid koguni kaks), võib järeldada, et talitee kulges ikka veel sealtkaudu üle saarte. Niisiis võib Heltermaa sadama – või vähemalt kõrtsi – ehitamise ajaks pidada 1806.a.
On tõenäoline, et Heltermaa ja Vahtrepa sadamat kasutati mõnda aega paralleelselt, kuni Vahtrepa lõplikult liiga madalaks jäi.
1805. aasta oli kindlasti murranguline, sest siis sai Suuremõisa (jt mõisad) oma kätte 26. aastane Konstatin von Ungern-Sternberg ja asus seal jõuliselt tegutsema. Tema kurikuulus isa Otto Reinhold Ludwig oli Siberisse saadetud ja ema loobus mõisate valitsemisest laste kasuks. Kuni 1811. aastani majandas Konstatin mõisu koos venna Eduardiga, kuid viimane veetis tollal üsna palju aega Euroopas ringi rännates. Kõrtsihoone oli koht, kus rahvale müüdi mõisas toodetud viina ja õlut. Kõrts oli hädavajalik ka meremeeste ning reisijate teenindamisel nii laevaliikluse ajal kui jääteega.
Lisaks toimis Heltermaa kõrts vähemalt 19. sajandi I poolel ka hobupostijaamana .
Pole küll teada, millal muutus postiühendus Hiiumaaga regulaarseks. Lähim postiasutus asus Haapsalus. 19. sajandil korraldas postivedu Hiiumaa ja mandri vahel Suuremõisa mõisnik. Posti veeti suvel postiluubi ehk ühemastilise tekita purjepaadiga .
1837. a läks Heltermaa rannas tormiga ümber postipaat. Dokumendis mainitakse ka sadamasilda Heltermaal .
1864. aastal ostis Ewald A. A. von Ungern-Sternberg Rootsist esimese aurulaeva “Progress” (1864-1895), mis hakkas täitma endise postiluubi ülesannet ja pidama ühendust Heltermaa ja Haapsalu vahel 2 korda nädalas. Laeva sõiduplaan oli sätitud vastavusse Riia Aurulaevaühisuse laevadega, mis sõitsid Peterburg-Riia liinil ja tegid peatuse Harilaiu juures või Haapsalus. Järgmine reisi-kaubaaurik "Progress" (1895-1916) sõitis liinil Heltermaa-Haapsalu, tehes aeg-ajalt ka lisareise Hiiumaa mõisaomanike või Kärdla kalevivabriku tellimisel .
Aastatel 1868-74 peeti Heltermaa sadamas laatasid, nt oli ajalehes Estländische Gouvernements Zeitung 19.-20. sept 1874. a välja kuulutatud Hiiumaa veise ja hobuseturg. Suuremõisa alla kuuluvate Aruküla ja Soonlepa mõis maade kaardil 1876. a on näidatud  Heltermaa kõrtsile eraldatud maatükk, kaardil laia punase joonega piiratud, u 30 ha suur.
Aruküla väikekoha nr 24 juurde on kirjutatud Post-Station ehk postijaam, seega kõrts enam sel ajal postijaamana ei toiminud (joonis 5). 13 1876. a kaardi Heltermaa kõrtsi maatükile on aga arvatavasti 1920. aastatel (kuna täpselt sama teave on ka 1926. a kaardil) peale joonistatud Heltermaa kõrtsi maade planeeritud jagamine (krundid 147-155), samuti pärast 1876. a rajatud põllumaad ning ehitatud hooned musta värviga. Musta värviga on üle värvitud ka algsel kaardil olnud kõrts kuuriga (krunt nr 150), nähtavasti on täpsustatud hoonete asukohti (joonis 5 ja 6).
1899.a aprillis, üsna vahetult enne oma surma, pani krahv Ewald von Ungern-Sternberg oma kaks kirikukõrtsi (Reigi ja Pühalepa) lõplikult kinni. Tema poeg ja pärija sulges omakorda kaks kõrtsi – Luidjal Reigi kihelkonnas ja Kärdla vabriku ligidal oleva Mäe kõrtsi. Seega jäi Pühalepa kihelkonda alles ainult üks kõrts Heltermaal, kust postilaev Haapsalu vahet käis .
1900.a kehtestati riiklik viinamüügi monopol. Senised viina- ja õllemüügi kohad, sh Heltermaa kõrts, muudeti nüüd õlle- ja veinimüügi kohtadeks. Krahv Ungern-Sternberg ei lubanud oma valdadesse (Kõrgesaare ja Suuremõisa) ka mitte ühtegi viinapoodi asutada.
Tsitaat samast 1906. a Postimehe artiklist: “Kõrtsid olivad rahva igaõhtusteks kogumise paikadeks. Iseäranis rohkesti voolas inimesi aga pühapäeva õhtutel neisse kokku. Siin tegivad vanemad mehed õlle- ehk viinaklaasi taga istudes kõiksugused kaubad ja lepingud ära, siin harutasivad külanaesed oma tööd ja uudised läbi; siin lõbutsesivad nooredmehed – ja ka nemad sagedasti kaunis libedal alusel: siin pandi teenitud kopikaid ilusasti “tallele”. Siin oli igal mehel täieline sõna- ja tegevuse-vabadus. Selle tõttu kuuldus siin pea alati vandumist, sõimamist ja roppusid laulusid; sagedasti lendasivad kepid, kivid ja kaikad, välkusivad noad ja tinanuiad, mille mõjul nii mõnigi verise pääga, katkise jalaga või mõne teistsuguse haavamisega kõrtsist lahkuma pidi.”
1911. a ehitati Heltermaa sadamasse uus sadamasild suuremate laevade jaoks. Heltermaal oli tollal ka päästejaam, rannavahtide maja (kordon), kõrts ja väike küla. Pühapäevadel oli sadamasild ja kõrts tähtsaks inimeste kokkuvoolu kohaks .
Eesti vabariigi aeg Peale I Maailmasõda ja Eesti Vabariigi asutamist jaotati Suuremõisa maad maasoovijatele. Heltermaa kõrtsi maatükist moodustati väike küla (joonis 6). Sadama-maa-ala oli üsna väike (krunt nr 151) ja selle sees asus Kärdla vabriku laoplats (175) kuuriga. Talukohti hoonetega oli kolm: üks talu sadamast lääne pool (147), kaks talukohta sadamast lõuna pool (148 ja 149), lisaks veel mõni krunt või juurdelõige. 
20. sajandi alguse arhiivifotodel on näha kõrts ja selle vastas teisel pool teed puidust kuur või küün. Kõrtsi kõrval, lääne pool, on Heltermaa koolimaja lauda/kuuriga (krunt nr 152). Hooned olid ehitatud 1907. a hobupostijaamaks, kool kolis sinna 1919. aastal . Kõrtsist põhja pool on 18 puidust kordonihoone, nr 146, sadamasilla juures Kärdla vabriku laoplats kuuriga (nr 175).  Peale sõda kõrtsis enam kangemat kraami nähtavasti ei müüdud. 1922. a kaardil on näidatud “endine kõrts” .
1927. aastal ilmunud lootsiraamatus märgitakse, et Heltermaa endise kõrtsi punase katusega valge hoone paistab hästi merele ning seda kasutatakse meremärgina sadamasse sissesõidul. Heltermaal on nimetatud veel postiagentuuri, algkooli ja väikest toiduainetekauplust, samuti joogivee-kaevu kõrtsihoone ligidal .
1936. a asus kõrtsihoones taas “kohalik eluweeallikas” ehk viinakauplus, mida pidas härra Selg . Võimalik, et kauplus töötas alates 1934. a, mil Leopold Selg krundi Eesti Vabariigilt ostis ja kuni 1939. a lõpuni, mil ta selle Eesti Vabariigile tagasi müüs.  1944. aastal, kui Vene väed sisse tulid, sai kõrtsihoone pommitamisel kannatada ja merepoolne kõrtsiosa hävis, talliosa on tänaseni säilinud (vt joonis 7). Maha põles ka muid hooneid Heltermaal, sh kõrtsi küün ja koolimaja abihoonega.
Fotol 11, mis tehtud arvatavalt 1950. aastate algupoolel, paistab omapärase arhitektuuriga vana sadamahoone, ehitatud 1941-49. a (keskel) ja enne-sõjaaegsetest ehitistest kapten Tõsise maja (vasakul) ja vabriku ladu/kuur (paremal) .
Nõukogude periood 1956. a fotoplaanil (joonis 8) on kõrtsi krundi põhjapoolne osa tähistatud nimetusega kaubaladu, ju siis kasutati kõrtsi allesjäänud osa laona. Hoone on vilksamisi näha 1959. a filmitud kaadrites Heltermaa sadamast (foto 12). Paistab ka Heltermaa ilmajaam ehk Mere-Hüdrometeoroloogia Jaam (ehitatud 1958. a). 26 1959. a ehitatatud sild asendati 1970. aastate alguses sadamakaiga, mille ehitamiseks veeti kokku hulk ümbruskonna kiviaedu. Ehitati piirivalveputka, hiljem ka kahekordne elumaja tööliste jaoks .
Heltermaa kõrtsi välisilme ja interjöör

Paekivist hoone täpne ehitusaeg on teadmata. Eelpool nimetatud 1824/30. a kaardil võib olla tegemist esialgse, puidust ehitisega, mis hiljem asendati kivihoonega.  1922. a mõõdistatud Heltermaa sadama plaanil on (endine) kõrtsihoone peal, pikkusega 42m ja laiusega 10m, mõõdetud plaanilt. Heltermaa ärikoha nr 150 toimikus nimetatakse, et ärikoha koosseisu kuulub “elumaja äri- ja laudaruumega ning küün-kuur”. Plaani toimikus ei ole. Muid kirjalikke andmeid hoone kohta ei ole õnnestunud leida.
Leitud fotod kõrtsist on kõik tehtud võrdlemisi kaugelt (fotod 3-8). Neil on näha imposantne kelpkatusega valgeks krohvitud kivimaja, ühe korstna ja kivikatusega – “punase katusega valge hoone” . Sadamasilla poolses, akendega osas asusid kõrtsiruumid, läänepoolne osa oli tall. Fotodel on näha ka kaar-aken idapoolses otsaseinas. Hoones oli ühes osas kõrtsituba ja kaks külalistetuba, teises otsas aga hobusetall. Kahes külalistetoas olid valgeks värvitud puuvoodid ja punase sametiga kaetud tugitoolid, ümber maja olid suitsusoojalõõrid, mille peal voorimehed endid soojendasid . 
Tänaseks on säilinud alla poole hoone mahust, tallipoolne osa, mida näitab joonis 7. Kõrtsihoone algsed mõõdud olid 10x42 m, millest on säilinud talliosa mõõtudega 10x18m. Kõrge kivist kelpkatuse asemel on nüüd madalam eterniidist viilkatus.